Algne Vale pööre on endiselt kohutav inimsööja õuduste ümbersõit, mida tasub teha

Millist Filmi Näha?
 
>

Tundub, et oleme sisenemas õitsenguperioodile, kus on mõnevõrra laisalt nimetatud õuduste taaselustamine. Varsti pärast uudiseid, et viimane osamakse Karju seeria nimeks oleks, erm, ' Karju , ”tuleb veel üks frantsiisipeatükk, mille pealkirjale ei saa isegi numbrit lisada. Kinodesse (kui ainult üheks päevaks) jõuab sel kuul hiljem, 2021 Vale pööre on muidugi järjekordne järg sama nimega tagasihoidlikule hitile, mis andis Buffy lõpetanud Eliza Dushku oma esimese suurema peaosa.



Originaal 2003 Vale pööre on kahtlemata rikutud viiest (jah, viiest!) otse DVD-le tehtud osast, mis järgnesid selle kohutaval teel. Kuigi 21. sajandi kõige ebaolulisem hirmutav frantsiis alistus kiiresti väheneva tulu seadusele, jääb selle esimene sissekanne siiski pingeliseks ja tõhusaks ümbersõiduks, mida tasub teha.

Olles varem Michael Myersi alandatud neljandana surnuist tagasi toonud Halloween , stsenarist Alan B. McElroy teadis kõike lahja ja keskmise kaldkriipsu pakkumisest. Ta lõikab siinkohal veel kord luudeni, vabastades esimesed kaks anonüümset kaljuronimisohvrit külma ees, enne kui nad saadavad oma fotogeensete 20-aastaste põhiosa tõhusalt 84 minuti jooksul.







Ettevalmistuseks Lääne-Virginia Apalaatsia mägedesse matkamiseks, koosneb filmi esialgne viies seltskond horndog-kividest Francine (Lindy Booth) ja Evan (Kevin Zegers), armastatud paar Scott (Jeremy Sisto) ja Carly (Emmanuelle Chriqui) ning kaval üksik Jessie (Eliza Dushku). Kuid alles pärast seda, kui Chris (Desmond Harrington), arstitudeng, kes kasutab liiklusummikust pääsemiseks otseteed, kukub oma statsionaarsesse maasturisse, saavad nad teada, et nad on tahtmatult eksinud suguvõsa perekonna isiklikul tapmisväljal.

Muidugi, Vale pööre tiksub künkliku õuduse käsiraamatus mitmeid klišeesid. Seal on tühimikega bensiinijaam, kes ei hoiata pahaaimamatut linnavälist inimest, et piirkond on täis mutantseid maakoori. Seal on kõdunenud tagamajade kodu, mis on täis inimhammaste purke ja jube nukupead. Arvestades nende kiindumust seksi ja umbrohu vastu, on ilmselgelt selge, kumb neist kuuest esimesena julmalt mõrvatakse.

Ometi režissöör Rob Schmidt, kelle ainus eelis oli 2000. aasta kättemaksupõnevik Kuritegevus ja karistus äärelinnas , suudab ikka pingestada kõikide kulunud löökide vahel. Vaadake, millal hakkab Francine’i hõõrutud surnukeha verd tilkuma näiteks voodipõhiste Chrisi ja Jessie teele. Või kui Scott üritab metsas koletisi edestada, et olla noolega rinnus, vaid mõne meetri kaugusel ohutusest.